Erinevus “pöördvõrdelise” ja “vastastikuse” vahel

“Pöördvõrdeline” ja “vastastikune”

Matemaatika tõmbab minus kindlasti elujõu välja. Võib-olla kogevad seda ka teised. Kuna peaaegu kõigil on hirm arvude ja numbrite ees, kardavad nad matemaatikat. Seda armastavad ainult matemaatikud, ärimehed ja geeniused. Nad armastavad seda, sest neile meeldib arvutada. Nagu matemaatikud, armastavad nad võrrandeid arvutada. Ärimeeste osas armastavad nad raha arvutada. Geeniuste osas armastavad nad lihtsalt vastata väljakutsuvatele matemaatikaprobleemidele. Minu jaoks meeldib matemaatika ainult siis, kui minust saab edukas ärimees või ettevõtja. Praegu ma seda ei armasta. Matemaatika kasutab suurte rahasummade arvutamiseks kalkulaatoreid, kuid penni arvestamiseks kasutan ma ainult sõrmi.

Matemaatika on lisatud meie igapäevaellu. Poes käies tegeleme matemaatikaga. Kui palju see ja see on? Kui suur on minu muutus? Isegi kui me sööme, ei jäta matemaatika kunagi meie poolt. Andke talle portsjon või kaks viilu kooki. Ma tahan klaasi mahla või liitrit koksi. Samuti tegeleme matemaatikaga oma tööd tehes. Millal ma oma palka saan? Kui palju maksud maha arvatakse? Näete, matemaatika on nagu kleepuv kumm, mis on meie juustesse kinni jäänud. Igeme ei saa eemaldada, kui me seda ei lõika.

Keskkoolis õppides käsitlesime mõisteid "pöördvõrdeline" ja "vastastikune". Kui määratleksite selle ingliskeelses kontekstis, tähendab “pöördvõrdeline” “vastupidist” ja “vastastikune” tähendab “jagatud”. Matemaatikas on neil aga keerukamad tähendused ja seletused. Neile, kellele ei meeldi matemaatika otse tuumani, ei hooli te nii palju kui mina. Sellegipoolest määratlegem erinevused „pöördvõrdelise” ja „vastastikuse” vahel nende paljudes kontekstides.

Sirvides võrku pöörd- ja vastastikuste erinevuste kohta, olen kohanud paljusid määratlusi, kuid need osutavad ainult peaaegu ühele ja samale asjale.

Füüsikafoorumil selgitas üks, et vastupidist saab rakendada paljudes olukordades. Kui räägite aritmeetilises perspektiivis pöördvõrdelisusest, siis toimige järgmiselt. Kui lisate (+) 2 numbriga (-) 2, nimetatakse negatiivset 2 aditiivseks pöördvõrdeliseks. Niisiis, positiivse kolme jaoks pöördlisand on negatiivne kolm ja nii edasi. Teisest küljest on arvu korrutatav pöördvõrdeline tegelikult selle vastastikune. Näiteks korrutatav pöördvõrdeline (vastastikune) 2 on ½. Miks? Kui korrutate 2 ½-ga, on vastus 1. Te arvute ja nimetajate ümberpööramisel korrutate pöördväärtuse (vastastikuse) lihtsalt ümber. Tervel numbril on nimetajaks alati nähtamatu 1. Parema pildi saamiseks toimige järgmiselt: 2 = 2/1, 3 = 3/1 ja nii edasi. Kui saadaks korrutise pöördvõrrandiga ¾, oleks vastus 4/3. Foorumil mainiti ka funktsioonide kohta, aga teeme sellega korda. Mul pole selle jaoks matemaatilist mõistust.

Teine selgitas võhikute terminites „pöördvõrdelist“ ja „vastastikust“. Ta ütles, et “vastastikune” tähendab “võrdsust”. Ta võrdles tingimusi, kui keegi sulle naeratab. Niisiis tähendab naeratuse edasiliikumine naeratada tagasi. “Pöörd” tähendab “vastupidist”. Niisiis tähendab naeratuse ümberpööramine kulmu kortsutada. Fantastiline seletus. Siis naerab vastastikune naer, selle vastupidine aga nutab. Nõrk on vastastikune nõrkus. Selle vastupidine oleks tugev. Olgu, sõnaga mängimine on piisavalt.

Ja nii see on! Erinevus “pöördvõrdelise” ja “vastastikuse” vahel on just see. Täname, et lugesite.

Kokkuvõte:

  1. “Pöörd” ja “vastastikune” on terminid, mida sageli kasutatakse matemaatikas.

  2. “Pöörd” tähendab “vastupidist”.

  3. „Vastastikune” tähendab „võrdsust” ja seda nimetatakse ka korrutatavaks pöördvõrrandiks.