Erinevus liisingu ja ostmise vahel

Üürilepingu sõlmimine

Erinevus liisingu ja ostmise vahel
Kui ostuotsuse moodi otsustatakse, millist autot või seadet osta, on tarbijal võimalus maksta ettemaks sularahas või laenata kogu rahasumma ja seejärel toode osta. Need kaks võimalust hõlmavad eseme koguväärtuse maksmist ostmise ajal, kuid kolmas võimalus on ka tarbijate seas populaarseks muutumas: eseme rentimine. Liisingu korral saab rentnik valduse kohe sissemakse tasumisega ja maksab seejärel igakuised osamaksud vastavalt rendilepingule või kuni eseme koguväärtus on tasutud. Tehniliselt kuulub rendileandjale ese kuni kogu summa kustutamiseni, kuid valdus jääb rentnikule algusest peale.

Kuidas liisib kõrgema hinnaga mudeleid
Rendilepingu korral peab ostja tasuma sissemakse ettemaksena, suurem osa kuludest makstakse hilisematel aastatel osamaksetena. Kuna rentnik suudab suurema osa kuludest hilisema ajaga edasi lükata, mõjutab liisimisprotsess rentniku ostuotsust. Makstes toote kogumaksumuse ette, põhineb ostja otsus nende hinnaskaalas olevatel kaupadel. Üürilepingu korral on rentnikul kiusatus osta kõrgema hinnaga mudelit, kuna makstav summa tuleb tasuda ainult sissemakse eest ja ülejäänud osa makstakse osade kaupa. Liisingu kättesaadavuse tõttu kipuvad tarbijad oma ostuvõimalusi suurendama, liisides kõrgema hinnaga mudeleid kui soodsamad mudelid, kui nad oleksid ostnud, kui liising ei oleks võimalus. Seega suurendab liising premium-mudelite ostude arvu ja mõjutab elukvaliteeti.

Erinevus liisingu ja finantseerimise vahel
Liisingu ja finantseerimise vahel on erinevaid sarnasusi ja ka erinevusi. Finantseerimise puhul on laenatud summa eseme koguhind, millest on maha arvatud sissemakse või eseme kaubandusväärtus. Seega finantseerib ostja kogu selle osa auto tegelikest kuludest. Liising toimib üsna erinevalt. Üürnik finantseerib põhimõtteliselt ainult sõiduki või muu eseme amortisatsiooni teatud perioodil, mida nimetatakse liisinguperioodiks. See võib olla kolm või viis aastat. Muud tekivad kulud on töötlemise tasu. Pärast liisinguperioodi lõppu tagastab rentnik sõiduki või eseme liisinguandjale ja kogu liisinguprotsess saab otsa. Liisingu igakuine osamakse oleks tõenäoliselt väiksem kui laenu osamakse, seega näib liisingu tegemine olevat palju ahvatlevam variant. Kogu liisinguperioodi jooksul maksab rentnik ainult seadme, seadme või sõiduki hinna, millest on maha arvatud jääk või jääkväärtus liisinguperioodi lõpus. ¹

Liisimise ja ostmise plussid ja miinused
Seni esitatud teabe põhjal võib tekkida kiusatus uskuda, et parim võimalus on liisimine. Kuid see pole alati nii. Kas üürida või osta tuleks, sõltub konkreetsest olukorrast. Liising ei pruugi olla hea valik neile, kelle krediidireiting pole piisav või kelle sissetulekud kõiguvad kuude lõikes. Teistel ei pruugi üürilepingu sõlmimiseks olla piisavalt sissetulekut. Võib esineda ka sissetuleku või krediidiga seotud piiranguid. Näiteks autode puhul võib liising olla saadaval ainult uutele autodele, kuigi paljud automüüjad pakuvad ka kasutatud autode liisimist.

Auto liisimine või ostmine
Võimalik rentnik või ostja peab enne auto ostmise või rentimise otsuse tegemist kaaluma paljusid erinevaid aspekte. Valida tuleb erinevate ostmise või liisimisega seotud vastutuse tasemete osas. Kui sõidukit renditakse, on auto hooldamise ja remondi eest vähem vastutusi. Mõnele inimesele meeldib mõte omada asju ja seetõttu ei tahaks ta rentida. Seetõttu on oluline eelnevalt teada, kas teile on olulisem omada midagi ja maksta selle eest igakuiseid suuremaid osamakseid või loobuda lihtsalt omandist ja maksta väiksemaid kuumakseid. Siin mängib rolli ka isiklik kalduvus olla hea sõidukite hooldaja. Mõnele inimesele meeldib oma autode eest hoolitseda ja endast välja minna, et hoida need kogu aeg läikivad ja täielikult töökorras. Selliste inimeste jaoks oleks ehk parem osta otsus. Liising sobib rohkem neile, kes igatsevad hüvede järele, kuid ei pea tingimata arendama kindlat suhet või kiindumust konkreetse autoga. Nende jaoks on ohutuse, mugavuse, läbisõidu ja sõidurõõmu eelised olulisemad kui auto mark või mudel ja seega on kindlasti eelistatav liisingu võimalus. Rendi korral, sõltuvalt sellest, millises riigis elate, rakendatakse igakuistele osamaksetele käibemaksu koos rahateguriga (intressimääraga sarnane finantsmäär). Kuigi sõiduki saab liisinguperioodi lõpus üürileandjale tagastada, on selle perioodi lõpus võimalik sõidukit ka rentnikult osta, makstes sõiduki jääkväärtuse lepinguperioodi lõpus. Seega saab selle ostuvõimaluse abil säilitada ja pikendada kõiki sõidukiga selle kasutamise ajal välja töötatud võimalikke lisaseadmeid. ²

Lühidalt tuleb auto rentimise või ostmise otsustamiseks kaaluda eelistusi järgmistes küsimustes: omandiõigus, madalad või suured kuumakse, kas soovitakse lepingu varajane või hiline lõpetamine, kas sõiduki tagastamine on mõistlik võimalus või mitte, kas sõidukis on omakapitali soovitud või mitte, kas saab elada liisitud autodele sageli seatava läbisõidupiiranguga, kas on võimalik korraldada teise sõiduki finantseerimine pärast esimese liisingu lõppemist, kas ostetud auto parem, sest see annaks jääkväärtuse omakapitali lepinguperioodi lõpus või, kui viimane pole oluline, kui olete tüüp, kellele meeldib oma sõidukit muuta. Kui vastus viimasele küsimusele on jaatav, oleks ostuotsus parem, kuna enamik üürileandjaid ei luba üürnikul sõidukis muudatusi teha. Kui lepingu kehtivuse ajal tehakse mõned täiendused, tuleb need sõidukist eemaldada ja kui selle eemaldamisega seoses tekitatakse kahjustusi, peavad rentnikud kandma tekkinud kulud. ³

Kodu rentimine või ostmine
Kodude puhul sõltuvad koduomand ja üürimisotsused ka individuaalsetest asjaoludest. Kui inimene ostab kodu, tunnevad nad end püsivalt oma kogukonnaga ühendatud. Veelgi enam, omanik võib vabalt kodus muudatusi teha ilma igasuguste eeskirjadeta. Osa hüpoteekimaksetest on isegi föderaalsetest maksudest maha arvatavad ning buumi ajal, kui koduhinnad tõusevad, võib omanik selle müümisel märkimisväärset kasumit teenida. Üürimine seevastu võimaldab üürnikul kolida ühest majast teise, kui tal on vaja, võib-olla karjäärile orienteeritud kolimiseks, kolida suuremasse või väiksemasse majja või majja, kus on rohkem mugavusi. Samuti ei häiri ülalpidamisküsimused üürnikku, erinevalt majaomanikest, kes peavad oma kodude eest ise hoolitsema. Kodukindlustus ja kinnisvaraga seotud maksud sisalduvad juba igakuistes rendimaksetes, minimeerides rentniku tehtavate maksete arvu. Klientide nõustamisel kasutavad mõned pangad lihtsat reeglit: koduostja ei peaks ostma kodu, mille väärtus on üle kolme korra aastas. 4 Kuid otsus ei ole alati nii lihtne ja see peab sõltuma inimese isiklikest asjaoludest. Enne elule nii pikaajalise mõjuga otsuse tegemist tuleb iga võimalust põhjalikult kaaluda.