Menetlusõiguse ja materiaalõiguse erinevus

Seadust kasutatakse valitsuse poolt kodanike põhiõiguste kaitseks võetud eeskirjade all. Seaduse rikkumine või rikkumine võib kaasa tuua karistuse, näiteks vangistuse või karistuse. Seadused jagunevad kahte rühma: menetlusseadus ja materiaalõigus, kus menetlusseadus haldab konkreetse juhtumi toimimist, järgides samm-sammulist menetlust, mille kaudu juhtum läbitakse.

Vastupidi, materiaalõigust võib määratleda kui sellist, mis koosneb seadusandja poolt kodanike käitumist reguleerivatest seadustest, mis on vastu võetud seaduse vastuvõtmise protsessi kaudu. See räägib kohtuasja ülesehitusest ja faktidest.

Teile esitatud artikkel lihtsustab erinevust menetlusõiguse ja materiaalõiguse vahel, nii et lugege läbi.

Sisu: Menetlusseadus vs materiaalõigus

  1. Võrdlusdiagramm
  2. Definitsioon
  3. Peamised erinevused
  4. Järeldus

Võrdlusdiagramm

Võrdluse alusMenetlusseadusMateriaalõigus
TähendusMenetlusseadus on seadus, mis täpsustab õiguste ja kohustuste kehtestamise tava, korra ja mehhanismi.Materiaalõigus on seadus, mis sätestab asjaosaliste õigused ja kohustused.
ValitsebKuidas õiguslik juhtum voolab?Kuidas inimesed peaksid käituma?
MuresMateriaalõiguse kehtestamise viisid ja vahendid.Kodanike õiguste ja kohustuste kindlaksmääramine.
SisuKohaldatav juriidilises ja mittejuriidilises kontekstis.Kohaldatav ainult õiguslikus kontekstis
JuhtimineSeadusega ette nähtud.Parlamendi aktiga.
MääratlebTsiviil- ja kriminaalasjade algatamine ja kohtu alla andmine.Osapoolte õigused ja õiguserikkujate karistamine.
SeotudKohtuvälised küsimusedAsjad väljaspool kohut

Menetlusseaduse mõiste

Menetlusõigust võib määratleda kui seadust, mis reguleerib kohtumenetluse viisi. Lihtsamalt öeldes selgitab see meetodeid ja tavasid, mida kohtuasjades järgitakse, s.o toimuva kohtuprotsessi järkjärgulisi etappe ja juhtumi viisi kohtus. Nii kirjeldab see tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjades astutud samme.

Kuna menetlusseadus määrab kindlaks kõigi kohtuasjade menetluse, on see kooskõlas nõuetekohase menetlusega. Nõuetekohane menetlus on seotud isiku seadusliku õigusega algatada kohtumenetlus, kui tema vastu on kaevatud.

Menetlusseadus määrab kindlaks õiguste kehtestamise ja valesti lahendamise võimaluste pakkumise vahendid. See koosneb eeskirjadest kohtualluvuse, menetlusdokumentide esitamise, edasikaebamise, tõendite esitamise, kohtuotsuse täitmise, kulude ja muu sellise kohta.

Materiaalõiguse mõiste

Materiaalõigust kasutatakse kirjaliku seaduse all, mis sätestab kodanike ja kollektiivsete organite õigused, kohustused ja vastutuse. Just riigi kodanike käitumist reguleerib reeglite süsteem. See on üldiselt kodifitseeritud põhikirjas, kuid seda võib leida ka tavaõigusest.

Materiaalõigus puudutab kohtuasja sisu. See aitab kaasa kellegi kohtusse kaevamisele või isiku kaitsmisele kohtumenetluse eest.

Just see osa õigussüsteemist eristab õiget ja valet käitumist ning isikustab ideed, et kuriteo toimepanemine toob kaasa trahvi või karistuse või mõlemad (vastavalt olukorrale) õiguserikkujale..

Menetlusõiguse ja materiaalõiguse peamised erinevused

Menetlusõiguse ja materiaalõiguse põhimõttelisi erinevusi käsitletakse järgmistes punktides:

  1. Protseduuriseaduse all peame silmas seadust, mis näeb ette õiguste ja kohustuste jõustamise meetodid, korra ja mehhanismi. Teisest küljest osutab materiaalõigus seadusele, mis käsitleb juhtumi eset ja sätestab asjassepuutuvate poolte õigused ja kohustused.
  2. Kui menetlusõigus määrab kindlaks juhtumi esitamise või edasikaebamise viisi, siis materiaalõigus reguleerib üksikisiku või valitsusasutuse käitumist.
  3. Menetlusseadus loob mehhanismi seaduse jõustamiseks. Erinevalt materiaalõigusest, mis sätestab kodanike õigused ja kohustused.
  4. Menetlusseadus kehtib nii juriidiliste kui ka muude kui juriidiliste asjade osas. Seevastu materiaalõigust ei saa kohaldada mittejuriidiliste asjade suhtes.
  5. Seadusjärgne seadus reguleerib menetlusõigust, materiaalõigust aga reguleerib parlament.
  6. Menetlusseadus hõlmab kõike tsiviil- ja kriminaalmenetluse algatamist ja kohtu alla andmist. Vastupidiselt puudutab materiaalõigus asjaosaliste õigusi ja kohustusi ning karistatakse õiguserikkujat.
  7. Menetlusseadus tegeleb kohtu siseasjadega nagu edasikaebamine, tõendite esitamine, kaitsja esindamine, menetlusdokumentide esitamine, läbivaatamine jne. Erinevalt kohtuvälistest asjadest, näiteks ühiskonna liikmete põhiõigused ja kohustused, käsitletav materiaalõigus.

Järeldus

Lihtsamalt öeldes erinevad need kaks seadust selles mõttes, et menetlusõigus kontrollib juhtumi kohtuprotsessi, seevastu materiaalõigus reguleerib kohtuvaidluse eesmärki ja eset. Kui menetlusseadus väljendab seaduse rakendamist, siis materiaalõigus seletab käitumisreeglite keelamist ja käsutamist seaduse kohaselt. Lühidalt menetlusõigus ei ole midagi muud kui materiaalõiguse lisa.