Parlamentaarse ja presidendivalitsuse erinevus

Igal maailma riigil on oma põhiseadus, mille kohaselt poliitika kujundatakse, valitsusorganid ja institutsioonid toimivad ning otsused tehakse. Peamiselt öeldes hõlmab põhiseadus kõiki riigi vastu võetud poliitilise süsteemi aspekte. Valitsusvorme on kaks: parlamentaarne ja presidendivalitsus. Parlamendisüsteemis teeb parlamendis enamuse koha võitnud erakond valitsuse ja valib enda seast peaministriks inimese, kes on valitsuse juht.

Teisest küljest on presidendivalitsuse vormis president tegevjuht, kelle valivad otse inimesed või valimiskolleegiumi liikmed. Parlamentaarse ja presidendi valitsemisvormi erinevust käsitletakse artiklis üksikasjalikult.

Sisu: parlamendisüsteem ja presidendisüsteem

1. Võrdlusdiagramm
2. Definitsioon
3. Peamised erinevused
4. Järeldus

Võrdlusdiagramm

Võrdluse alus	Parlamentaarsed valitsemisvormid	Valitsuse presidendivorm
Tähendus	Parlamentaarses süsteemis on seadusandlik ja täidesaatev valitsemisorgan tihedalt seotud, samas kui kohtusüsteem on kahest teisest valitsusorganist sõltumatu..	Presidendisüsteemis on valitsuse seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim üksteisest sõltumatud.
Täidesaatev	Kahekordne täidesaatev isik	Üksikjuht
Vastutus	Täitevvõim on seadusandja ees aruandekohustuslik.	Täitevvõim ei ole seadusandja ees aruandekohustuslik.
Volitused	Keskendunud	Jagatud
Ministrid	Ministiks saab nimetada ainult parlamendiliikmeid.	Ministriteks nimetatakse väljaspool seadusandlikku kogukonda kuuluvad isikud.
Alumise maja lagunemine	Peaminister võib alamkoja laiali saata enne selle tähtaja lõppu.	President ei saa alamkoda laiali saata.
Juhi ametiaeg	Pole parandatud	Fikseeritud

Parlamentaarse valitsusvormi määratlus

Parlamentaarsed valitsemisvormid tähistavad riigi demokraatliku valitsemise süsteemi, kus täidesaatev haru tuleneb seadusandlikust organist, st parlamendist. Siin jaguneb täidesaatev võim kaheks osaks: riigipea, s.o president, kes on ainult nominaalne täitevvõim, ja valitsuse juht, st peaminister, kes on tegelik täidesaatev isik.

Selle süsteemi kohaselt moodustab valitsus parlamendis föderaalsete valimiste ajal maksimaalse arvu kohtade saanud erakond valitsuse. Erakond valib juhiks ühe liikme, kelle president nimetab peaministriks. Pärast peaministri ametisse määramist moodustab ta kabineti, mille liikmed peaksid parlamendist eemal olema. Täitevorgan, s.o valitsuskabinet on aruandekohustuslik seadusandliku kogu, st parlamendi ees

See süsteem on levinud sellistes riikides nagu India, Jaapan ja Kanada.

Presidendivalitsuse vormi määratlus

Kui riik järgib presidendivalitsuse vormi, tähendab see, et riigi ja valitsuse juhina on ainult üks inimene, s.o president. Presidendi valivad otse riigi kodanikud või mõnikord ka valimiskogu liikmed kindlaks ajaks.

President valib sekretäriks mõned ministrid ja moodustab väikese kabineti, kes abistab riigi juhtimisel. President ega sekretärid ei ole oma tegude eest kongressi (parlamendi) ees aruandekohustuslikud. Tõepoolest, nad ei käi ka istungitel.

Seda valitsemisvormi võib leida sellistest riikidest nagu Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Brasiilia ja Srilanka.

Parlamentaarse ja presidendivalitsuse peamised erinevused

Allpool esitatud punktid on olulised parlamentaarse ja presidendivalitsusvormi erinevuste osas:

1. Parlamentaarses valitsussüsteemis on seadusandliku ja täidesaatva organi vahel harmoonilised suhted, samas kui kohtusüsteem töötab sõltumatult. Vastupidiselt sellele töötavad presidendi valitsemisvormis kolm valitsuse organit üksteisest sõltumatult.
2. Parlamentaarses valitsemisvormis on täidesaatev võim jagatud kaheks osaks, s.o riigipeaks (president) ja valitsusjuhiks (peaministriks). Vastupidi, president on presidendivalitsusvormi tegevjuht.
3. Parlamentaarses valitsemisvormis vastutab täitevorgan, s.o ministrite nõukogu parlamendi ees oma tegude eest. Seevastu presidendivalitsuse vormis sellist vastutust ei ole, st täitevorgan ei ole oma tegude eest parlamendi ees aruandekohustuslik..
4. Parlamentaarses süsteemis eksisteerib volituste ühtesulatus, presidendisüsteemis on võimud aga lahutatud.
5. Parlamentaarses vormis nimetatakse täitevorgani ministriteks ainult need isikud, kes on parlamendi liikmed. Erinevalt presidendivalimistest võib sekretärideks nimetada ka muid isikuid peale nende, kes töötavad seadusandjana.
6. Parlamentaarses valitsuses on peaministril õigus alamkoda laiali saata enne selle ametiaja lõppu. Vastupidiselt ei saa president alamkoja presidendivalitsuses laiali saata.
7. Täitevvõimu ametiaeg parlamentaarses valitsuses ei ole fikseeritud, kuna juhul, kui parlamendis võetakse vastu umbusalduse ettepanek, lükatakse ministrite nõukogu tagasi. Vastupidiselt sellele on täidesaatev võim presidendi valitsuses tähtajaline.

Järeldus

Kabineti liikmetel on topeltliikmelisus, s.o seadusandlikus ja täidesaatvas valitsusorganis. Vastupidiselt sellele kuuluvad valitsuse presidendivalimiste vormis kabineti liikmed ainult täitevorgani koosseisu.

Kui rääkida domineerimisest, siis parlamentaarses süsteemis on president vaid ajutine pea, tegelikud võimud aga peaministri käes. Vastupidi, presidendisüsteemis on presidendil kõrgeim võim.