Kohtuniku ja kohtuniku erinevus

Kohtusüsteem on põhiseaduse organ, mis kipub kaitsma kodanike huve. Juriidilisi juhtumeid ja põhiseaduslikku korda tõlgendab viimane võim. See mängib olulist rolli seaduse jõustamisel ning kodanike, riikide ja muude osapoolte vaheliste vaidluste lahendamisel. Kohtud peavad õiguste kaitsmiseks kinni riigi õigusriigist. Kohtunikud juhivad kohtud, s.o ülemkohus, ülemkohus ja muud alluvad kohtud.

Kohtunikud ei ole täpselt samad kui kohtunikud, kelle volitused on suhteliselt väiksemad kui kohtunikul. Kohtuniku jurisdiktsiooni alla kuulub tavaliselt piirkond või linn. Selle artikli katkendis leiate erinevuse kohtuniku ja kohtuniku vahel.

Sisu: Magistrate Vs Kohtunik

  1. Võrdlusdiagramm
  2. Definitsioon
  3. Peamised erinevused
  4. Järeldus

Võrdlusdiagramm

Võrdluse alusKohtunikKohtunik
TähendusKohtunik tähendab kohalikku kohtuametnikku, kes on nimetatud jurisdiktsiooni all olevate seaduste haldamiseks ja jõustamiseks.Kohtunik tähendab kohtuametnikku, kes täidab jurisdiktsioonis seadusi ja on määratud juhtumeid lahendama kohtu kohtus.
JuhtumidKohalikud ja väikesed juhtumidTõsised ja keerulised juhtumid
KohtualluvusVäikeVõrdlemisi suured
Nimetatud Ülemkohus ja osariigi valitsusPresident ja kuberner
KvalifikatsioonVõib omada juriidilist kvalifikatsiooni või mittePeab olema juriidiline kvalifikatsioon.
Surmaotsus ja eluaegne vangistusKohtunikul ei ole volitusi eluaegse vangistuse ja surma määramiseks Kohtunikul on õigus määrata eluaegne vangistus ja surm

Kohtuniku mõiste

Kohtunik tähendab alaealist kohtuametnikku, kes haldab seadusi konkreetses piirkonnas, s.o linnaosas või linnas. Ta on keegi, kes arutab tsiviil- või kriminaalasju ja teeb otsuse. Kohtunike tüübid on:

  • KohtunikPärast konsulteerimist kõrgema kohtuga võib riigi valitsus teatada esimese ringkonna esimese ja teise klassi kohtunike kohtute arvust igas ringkonnas. Kohtunikud alluvad peakohtunikele ja neid juhib istungi kohtunik.
    Esimese klassi kohtunikel on lubatud karistada maksimaalselt kolmeaastase vangistusega või trahviga kuni Rs. 5000 või mõlemad. Teise klassi kohtunikud on madalaima astme kohtud ja nende karistuseks võib olla maksimaalselt 1 aasta või trahv kuni Rs. 5000 või mõlemad.
  • Peakohtunik: I ringkonna kõrge kohus nimetab esimese klassi kohtunikuks peakohtuniku. Kohtunike peakohtunik on istungikohtuniku alluvuses ja kontrolli all. Neil on õigus määrata rahatrahv või vangistus, mis ei ületa seitset aastat.
  • Pealinnakohtunik: Enam kui miljoni elanikuga linnu peetakse suurlinnapiirkondadeks ja sellisteks piirkondadeks nimetatud kohtunikke nimetatakse metropoliitide kohtunikeks. Pealinnakohtunik annab aru istungi kohtunikule ja allub pealinna peakohtunikule.
  • Täitevkohtunik: Osariigi valitsuse äranägemisel nimetatakse ringkonnas täitevkohtunikud. Nendest täidesaatvatest kohtunikest nimetatakse üks Ringkonnakohtunik ja üks täiendava ringkonnakohtunikuna.

Kohtuniku mõiste

Kohtuniku üldine tähendus on see, kes teeb otsuse. Seaduses kirjeldatakse kohtunikku kui kohtuametnikku, kes haldab kohtumenetlust ja kes valitakse kohtuasju arutama ja otsuseid tegema, võttes arvesse erinevaid fakte ja juhtumi üksikasju. Sõltuvalt kohtualluvusest erinevad kohtunike volitused, ülesanded ja ametisse nimetamise viis.

Kohtunik teeb seaduse küsimustele tuginedes otsuse üksi või koos kohtunike koguga. Ta täidab vahekohtuniku rolli vaidlevate poolte vahel ja kuulutab kohtuprotsessis otsuse pärast seda, kui on võtnud arvesse prokuratuuri ja kaitseadvokaatide esitatud tunnistajaid, fakte ja tõendeid ning kohtuasja argumente..

India president nimetab kõrgeima kohtu kohtunikud, president nimetab kõrgema kohtu kohtunikud pärast arutelu India peakohtuniku ja vastava riigi kuberneriga.

Ringkonnakohtunikud nimetab kuberner pärast konsulteerimist nimetatud riigi kõrgema kohtuga. Istungikohtuniku nimetab kõrge kohus igaks istungjärgu jagunemiseks ja tal on õigus määrata kohtuotsuses surmanuhtlus.

Kohtuniku ja kohtuniku peamised erinevused

Kohtuniku ja kohtuniku erinevusi saab selgelt välja tuua järgmistes ruumides:

  1. Kohtunikku võib kirjeldada kui isikut, kes teeb vahekohtu, s.o see, kes annab kellegi või kohtuasja kohta kohtuotsuse. Kohtunik on vastupidi piirkondlik kohtuametnik, kes valitakse asjaomase riigi ülemkohtu kohtunike poolt korra ja korra hoidmiseks konkreetses piirkonnas või piirkonnas.
  2. Kohtunik edastab otsuse väikeste ja väiksemate kohtuasjade kohta. Kohtunik teeb kriminaalasjades esialgse otsuse. Selle asemel hoolitseb kohtunik tõsiste ja keeruliste juhtumite eest, milles on hädavajalikud seaduse tundmine ja isiklik otsustusvõime.
  3. Kohtuniku pädevus on suhteliselt väiksem kui kohtuniku pädevus.
  4. Kohtuniku- ja peakohtuniku nimetab kõrge kohus, kuberneri aga piirkonnakohtuniku. President nimetab vastupidiselt ülemkohtu kohtuniku, kõrgema astme kohtunikud aga president, konsulteerides India peakohtuniku ja konkreetse osariigi kuberneriga..
  5. Kohtunikul võib olla juriidiline kvalifikatsioon või mitte, kusjuures selliselt nimetatud kohtunikul peab olema ka juriidiline kvalifikatsioon, samuti peab ta olema praktikas advokaat.
  6. Kohtunikul on õigus määrata vangistus teatud tähtajaga ja trahv. Erinevalt kohtunikest on raskete kuritegude korral eluaegne vanglakaristus ja isegi surm.

Järeldus

Kohtunik on keegi, kellel on teatud küsimuses otsustusõigus kohtus. Ülemkohtu kohtuniku otsus on lõplik ja edasikaebamist ei saa teha. Teisalt on kohtunik pigem administraator, kes hoolitseb konkreetse piirkonna seaduse ja korra eest.