Proosa ja luule erinevus
Share
Kirjandus viitab kirjalikule loometööle, eriti need, millel on kõrge ja püsiv väärtus. See on tuntud oma vorm milles sõnum esitatakse või edastatakse ja selle sisu. Proosa ja luule on kirjanduse kaks levinumat vormi; kus proosa on kirjalik töö, mis sisaldab lauseid ja lõike ning millel puudub meetriline ülesehitus. Nagu vastu, luule on kirjandusžanr, mis põhineb konkreetsel vormil, mis loob riimi.
Põhiline erinevus proosa ja luule vahel on see, et meil on lauseid ja lõike, samas kui luuletuses võib leida jooni ja stanzasid. Lisaks toimub proosas regulaarselt kirjutamine, kuid seal on ainulaadne luule kirjutamise stiil.
Proosat võime leida ajaleheartiklitest, ajaveebidest, novellidest jms, luulet kasutatakse aga selleks, et jagada esteetiliselt midagi erilist. Selle teema kohta lisateabe saamiseks võite lugeda järgmisi erinevusi:
Sisu: Proosa vs luule
- Võrdlusdiagramm
- Definitsioon
- Peamised erinevused
- Näited
- Kuidas erinevust meelde jätta
Võrdlusdiagramm
| Võrdluse alus | Proosa | Luule |
|---|---|---|
| Tähendus | Proosa on kirjanduse otsevorm, kus autor väljendab oma mõtteid ja tundeid selgel viisil | Luule on kirjandusvorm, milles luuletaja kasutab intensiivse kogemuse väljendamiseks ainulaadset stiili ja rütmi. |
| Keel | Otse edasi | Ekspressiivne või kaunistatud |
| Loodus | Pragmaatiline | Kujutav |
| Essents | Teade või teave | Kogemus |
| Eesmärk | Teavet anda või sõnumit edastada. | Rõõmustamiseks või lõbustamiseks. |
| Ideed | Ideed võib leida lausetest, mis on paigutatud lõikesse. | Ideesid võib leida ridadena, mis on paigutatud tähthaaval. |
| Joone katkemine | Ei | Jah |
| Parafraseerides | Võimalik | Täpne parafraseerimine pole võimalik. |
Proosa määratlus
Proosa on kirjanduses tavaline kirjutamisstiil, mis hõlmab tegelasi, süžeed, meeleolu, teemat, vaatepunkti, seadistust jne, muutes selle keele eripäraseks vormiks. Selle kirjutamiseks kasutatakse grammatilisi lauseid, mis moodustavad lõigu. See võib sisaldada ka dialooge ja mõnikord toetab see pilte, kuid sellel puudub meetriline ülesehitus.
Proosa võib olla ilukirjanduslik või mitte-ilukirjanduslik, kangelaslik, alliteratiivne, küla, polüfooniline, proosa luule jne.
Biograafia, autobiograafia, memuaarid, esseed, lühijutud, muinasjutud, artikkel, romaan, ajaveeb jms kasutavad loovaks kirjutamiseks proosat.
Luule määratlus
Luule on asi, mis äratab täieliku kujutlusvõime, valides sobiva keele ja valikulised sõnad ning korraldades need viisil, mis loob korrektse mustri, riimi (kaks või enam sõna, millel on ühesugused lõpphelid) ja rütmi (luuletuse kadents).
Luule kasutab kunstilist viisi millegi erilise edastamiseks, s.o rõhutatud (pika kõlaga) ja rõhuta (lühikese kõlaga) silpide muusikaliseks intonatsiooniks, et väljendada või kirjeldada luuletaja emotsioone, hetki, ideid, kogemusi, tundeid ja mõtteid publikule. Luule struktuurikomponentideks on read, kupel, strofe, stanza jne.
See on meetrile järgnev värsside kujul, mis moodustab stanzasid. Salmide arv stanzas sõltub luuletuse tüübist.
Peamised erinevused proosa ja luule vahel
Proosa ja luule erinevust saab selgelt välja tuua järgmistel põhjustel:
- Proosa viitab kirjandusvormile, millel on tavaline keel ja lauseehitus. Luule on see kirjandusvorm, mis on oma olemuselt esteetiline, st sellel on heli, kadents, riim, meeter jne, mis lisab selle tähendusele.
- Proosa keel on üsna otsene või arusaadav. Teisest küljest kasutame luules ekspressiivset või loovat keelt, mis sisaldab võrdlusi, riimi ja rütmi, mis annavad sellele ainulaadse kadentsi ja tunde.
- Kui proosa on pragmaatiline, s.t realistlik, siis luule on kujundlik.
- Proosa sisaldab lõike, mis sisaldab mitmeid lauseid, millel on kaudne sõnum või idee. Vastupidiselt on luule kirjutatud salmides, mis on kaetud stanzadega. Need salmid jätavad palju ütlemata asju ja selle tõlgendamine sõltub lugeja kujutlusvõimest.
- Proosa on utilitaarne, mis annab edasi varjatud moraali, õppetundi või ideed. Seevastu luule eesmärk on lugejat rõõmustada või lõbustada.
- Proosas on kõige olulisem sõnum või teave. Seevastu poeet jagab oma kogemusi või tundeid lugejaga, millel on luules ülioluline roll.
- Proosas ei esine reavahetusi, luules aga mitu ridade katkemist, mis on lihtsalt löögi jälgimine või idee rõhutamine..
- Parafraseerimisel või kokkuvõtmisel võib parafraseerida nii proosat kui luulet, kuid luuletuse parafraas pole luuletus, sest luuletuse põhiolemus seisneb kirjutamisstiilis ehk viisis, kuidas luuletaja on oma väljendanud / tema värsside ja stansside kogemus. Niisiis, see kirjutamisviis ja kadents on luule ilu, mida ei saa kokku võtta.
Kuidas erinevust meelde jätta
Parim trikk nende kahe erinevuse meeldejätmiseks on nende kirjutamisstiili mõistmine, s.t kui proosa kirjutatakse tavaliselt, on luulel esteetilisi jooni ja seetõttu on sellel eripärane kirjutamisviis.
Lisaks on proosa keelevorm, mis edastab laiendavalt sõnumit või tähendust narratiivse struktuuri abil. Vastupidi, luule on selline kirjandusvorm, millel on ainulaadne kirjavorm, s.t et sellel on muster, riim ja rütm.
Lisaks sellele ilmuvad proosad suurte sõnadena, samas kui luule suurus võib varieeruda vastavalt rea pikkusele ja luuletaja kavatsusele.
