Erinevus mõtlemise ja põhjendamise vahel

Peamine erinevus - mõtlemine vs mõttekäik
 

Mõtlemine ja mõttekäik on kaks mentaalset protsessi, mille vahel a võtme erinevus saab eristada. Mõtlemine kapseldab suure mõtteloo areeni, mis võib olla teadlik või alateadlik. Vastupidi, arutluskäik piirdub loogika kasutamisega vaimse mõtte teadliku tootmisega. Nagu näete ka määratlustest endist, erinevalt mõttekäigust ei ole mõtlemine alati loogiline ega ka teadlik.

Mis on mõtlemine?

Mõtlemist võib mõista vaimse protsessina, mis tekitab mõtteid. Akadeemilistel distsipliinidel, nagu filosoofia, psühholoogia, bioloogia ja isegi neuroloogia, õpitakse mõtteprotsessi. Öeldakse, et kõigil inimestel on võime mõelda, kuigi kuidas mõtteid tekitatakse ja miks endiselt arutatakse. Filosoofias arvatakse, et mõtlemine on inimese eksistentsi üks alustalasid. Rene Descartesi ideed rõhutavad seda selgelt („ma arvan, et olen seetõttu”).

Mõtted võimaldavad inimestel oma ideid ja tundeid korrastada. Seda võib pidada ka üheks põhiliseks teguriks, mis inimese käitumise aluseks on. Kui me arvame, et see aitab meil mõista ümbritsevat tööd ja tõlgendada seda omal moel. Selles mõttes on mõtlemine inimestele äärmiselt kasulik, kui nad peavad toime tulema igapäevaste sündmustega ja realiseerima oma ambitsioone. Psühholoogide sõnul võib mõtlemine olla nii teadlik protsess kui ka mõnikord ka alateadlik protsess. Psühholoogia erinevatest harudest keskendub kognitiivne psühholoogia kõige enam mõtlemisele või mõtteprotsessidele. Kognitiivsed psühholoogid uurivad, kuidas mõtteprotsess muutub, kui indiviidid jõuavad erinevatesse elujärkudesse lapsepõlvest täiskasvanuikka.

Mis on mõttekäik?

Mõistmine on ka vaimne protsess. Seda võib mõista mõtlemise alamprotsessina. Peamine erinevus on aga see, et erinevalt mõtlemisest, mis võib olla teadlik või alateadlik protsess, on mõttekäik kindlasti teadlik protsess. Selleks on vaja loogikat. Inimene, kes kasutab konkreetse teemaga seotud mitmesuguseid fakte ja püüab probleemist loogiliselt aru saada ning sellele lahendus leida.

Mõistmine on tihedalt seotud selliste ideedega nagu hea ja halb, tõde ja vale ning isegi põhjused ja tagajärjed. Põhjendamine võimaldab meil olemasolevate faktide ja loogika põhjal tuvastada toimingu ja analüüsida, kas see on positiivne või negatiivne, kasulik või kahjulik.

Psühholoogid märgivad siiski, et mõtlemisel ei domineeri inimesed alati faktide endi poolt, vaid neid võivad mõjutada ka kultuurielemendid. Mõistmine abistab meid eriti probleemide ees või otsuse tegemisel. See võimaldab meil kaaluda plusse ja miinuseid ning valida, mis on parim.

Mis vahe on mõtlemisel ja mõttekäigul??

Mõtlemise ja arutluse mõisted:

Mõeldes: Mõtlemine on vaimne protsess, mis tekitab mõtteid.

Põhjendus: Mõistmine on loogikat kasutav mentaalne protsess.

Mõtlemise ja põhjendamise tunnused:

Teadlik / alateadlik:

Mõeldes: Mõtlemine võib olla kas teadlik või alateadlik.

Põhjendus: Põhjendamine on alati teadlik pingutus.

Loogika:

Mõeldes: Loogika ei mängi mõtlemises võtmerolli.

Põhjendus: Põhjenduses mängib võtmerolli loogika.

Protsess:

Mõeldes: Mõtlemine on suur protsess.

Põhjendus: Põhjendamine on sellegipoolest alamkategooria.

Pilt viisakalt:

1. ÁWá mõtlev naine - oma töö, [CC BY-SA 3.0], Wikimedia Commonsi kaudu

2. Thinking By Hell9 (vestlus) (üleslaadimine), [CC BY 3.0], Wikimedia Commonsi kaudu