Erinevus tehnilise ja üldise kirjutamise vahel

Tehniline kirjutamine vs üldine kirjutamine

Igal ühel pole kirjutamise tunnet, sest mitte kõik pole hea kõnemees. Siiski on viise, kuidas oma kirjutamist täiustada, et muuta see kirjanike meeltesse köitvamaks, veavabamaks ja selgemaks. Sõnad on mõõgast vägevamad selles mõttes, et inspireerivad, harivad ja lõbustavad inimesi. Kuid mitte kõik kirjutamine pole võrdne või sama. Üldine kirjutamine, näiteks oma mõtete ja arvamuste kirjutamine ühiskondliku teema kohta, on täiesti erinev teisest kirjutamisstiilist, mida nimetatakse tehniliseks kirjutamiseks. Ei tohiks segi ajada kahte stiili, tehnilist kirjutamist ja üldkirjutamist, kuna need teenivad väga erinevaid eesmärke ja on mõeldud ka väga erinevatele sihtrühmadele.

Üldine kirjutamine

Üldistel teemadel kirjutades peab kirjanik panema end lugeja kingadesse, et näha enda kirjutatu mõju. Nõrga proosa kirjutamine ei ole nii tõsine, kui võrrelda viga täis tükiga. See on siis, kui lugejad lähevad segadusse ja segavad. Inimesed austavad kvaliteetset kirjutamist ja kipuvad kirjanikku tõsiselt võtma, kui kirjatükk on vigadeta ja sõnum tuleb selgelt välja.

Õigekiri ja grammatika tähendavad lugejale palju. Ta ärritub, kui näeb selliseid vigu, kuna ta eeldab trükitud paberitükilt midagi vähemat kui täiuslikku. Pärast kirjutamise lõppu on õigekirja kontroll ja redigeerimine kasulik. Pärast seda, kui sisu on muidugi sisu, peaks see olema loogiline ja järjestikune, nii et lugejate mõtetes poleks põhjust kahemõttelisuseks ja segaduseks. Teine oluline koostisosa on elu. Sisu peaks olema elav, et lugejat huvitaks.

Tehniline kirjutamine

Tehniline kirjutamine on kirjutamisviis, mida nähakse rohkem kui mis tahes muud tüüpi kirjutamist inimestega, kes isegi ei saa sellest aru. Kogu tehnilise kirjutamise olemus on KUIDAS. Lihtsal tasemel võite tehnilise kirjutusena võtta näiteid retseptidest täis kokaraamatust või mobiili käitamise juhistest. Suur osa tehnilisest kirjutamisest pole mõeldud üldsusele. See hõlmab ärikirjutamist, et suhelda juhtkonna, töötajate ja muude ettevõtetega ning see on täis ärimaailmaga seotud žargoone.

Laiemas tähenduses on teadusainete õpikud ka tehnilise kirjutamise näited. Kui olete fotograafiaüliõpilane, on iga raamat, mis sisaldab teie jaoks väärtuslikku teavet, tehnilise kirjutamise vormi, kuna see sisaldab sõnu, mida üldsus ei pruugi mõista ega mõista.

Olenemata sellest, kas see on mõeldud üldisele vaatajaskonnale või konkreetsetele lugejatele, peaks tehniline kirjutamine olema selge ja lühike. See peaks olema abiks lugejatele, kellele see on mõeldud. Ehkki tehniline kirjutamine erineb kindlasti loo või luuletuse kirjutamisest, peab iga tehnilise kirjatöö sisu olema esitatud sellisel viisil, et see suudaks lugejat köita. Materjal peaks olema korraldatud viisil, mis võimaldab lugejal saada teavet, mida ta otsib, ja saab ka teemast hõlpsasti aru.

Põgusalt:

Üldine kirjutamine vs tehniline kirjutamine

• Üldine kirjutamine ja tehniline kirjutamine on kaks erinevat kirjutamisstiili

• Ehkki põhitõed jäävad samaks (mõlemad peavad lugejat kaasama ning neil ei tohi olla kirjavigu ega grammatilisi vigu), peetakse tehnilist kirjutamist pisut keerukamaks kui üldist kirjutamist, kuna see peab andma teavet selgel viisil, et lugeja on võimeline assimileeruma ja mõistma.

• Üldine kirjutamine on pigem lugeja huvi äratamine, samas kui tehnilise kirjutamise ainus eesmärk on panna lugeja teemast huvitaval viisil aru saama.

• Tehnilises kirjutises on järgitavad üldised juhised ning see peab olema selge ja lühike. See peab olema esimene inimene ja vältima passiivset häält.