Erinevus kaubandustsükli põhjuste ja ravi vahel - Keinise ja Hayeki vaated

Sissejuhatus

Kahe 20. sajandi kaasaegse majandusteadlase, nimelt Inglismaa John Maynard Keynesi ja Austria pro-laisez-faire peategelase, arutelu kaubandustsüklite põhjuste ja parandusmeetmete üle on endiselt üks nende vastajate järgimist, mida nad tuliselt väidavad. viimase kaheksa aastakümne jooksul ja mida peetakse endiselt sajandi makromajanduslikuks aruteluks. Arutelu sai alguse 1930. aastate suure masenduse taustal, mis ajendas kahte majandusteadlast otsima äritsüklite põhjuseid ja struktureerima oma edasised meetmed, mis eeldatavasti peataksid majanduse kõikumised, peataksid languse. , ja pani majanduse ülesvoolu.

See artikkel on katse võrdleva uuringuna arusaamade kohta, mida Keynes ja Hayek tabas tsükliliste kõikumiste põhjuste kohta, eriti miks majandus langeb ja kuidas tööhõive languse konstrueerimine, madalad investeeringud ja tootmine ning sissetulek fikseeritud ja majanduse võiks suunata arengule valitsuse fiskaalmeetmete või rahaliste meetmete abil.

Keynesi teooria

Põhjused

Juba enne oma 1936. aastal valminud teost „Sissetulekute, tööhõive ja raha üldine teooria“ avaldas lord Keynes oma vähemtuntud raamatus oma seisukohti äritsükli põhjuste ja parandusmeetmete kohta “Rahatöö” Sellele vaatamata selgitab Keynesi üldine teooria lisaks sellele, mis igal ajal määrab valitseva sissetuleku, väljundi ja tööhõive taseme, samuti äritsüklit, kuna majandustsüklid pole muud kui sissetulekute, väljundi ja tööhõive üldised rütmilised kõikumised.

Siiski tasub märkida, et Keynesi üldine teooria ei ole äritsükli teooria. Pigem on see rohkem kui samal ajal vähem kui äritsükli teooria. See on midagi enamat kui äritsükli teooria, kuna see annab üldise seletuse tööhõive tasakaalutaseme kohta, mis on üsna sõltumatu tööhõive muutuste kõikuvast olemusest, ning see on vähem kui täielik äritsükliteooria, kuna see ei anna üksikasjalikku aruannet kaubandustsüklite erinevad faasid ja samuti ei uurita tähelepanelikult ärikõikumiste empiirilisi andmeid, mida võiks hästi oodata äritsükli täielikust teooriast.

Keynesi sõnul, kaubandustsüklite või ettevõtluse kõikumiste peamine põhjus on investeeringute määra kõikumine, mis on jällegi tingitud kõikumistest kapitali marginaalne efektiivsus. Intressimäär, mis on muu investeeringute tegur, ei ole kõikumiste suhtes eriti tundlik ja jääb enam-vähem stabiilseks. See ei mängi olulist rolli ettevõtluse tsüklilistes kõikumistes. Kuid tuleb märkida, et kohati tugevdab ja isegi täiendab seda esmane tegur, st kapitali marginaalne efektiivsus (MEC). Selle termini kehtestas Keynes, et see tähendaks uute investeeringute eeldatavat kasumimäära. Nii väidab Keynes, et majandustegevuse kõikumisi põhjustab uute investeeringute kasumimäära ootuse muutus.

MEC või eeldatava kasumimäära kõikumine toimub kahel põhjusel, nimelt: i) kapitalikaupade eeldatava tootluse muutused ja ii) kapitalikaupade tarnekulude muutused. Kapitalikaupade tarnekulude kõikumine on teisene ja täiendab uute kapitalikaupade (investeeringute) eeldatava tootluse muutusi.. Just kapitalikaupade eeldatav tootlus muudab MEC ebastabiilseks ja isegi tugevate kõikumiste all. Pärast buumi lõppemist ja majanduse languse langust langeb tulevane tootlus ja MEC kapitalikaupade suureneva arvukuse tõttu. See on objektiivne fakt, mis põhjustab pessimistlike ootuste lainet, mis on psühholoogiline fakt. See pessimism surub veelgi alla tulevast tootlust ja vastutasuks MEC. Seega on majandustegevuse kõvera allapoole liikumist seletatav MEC langusega. MEC languse tagajärjel vähenevad ka investeeringud, mis omakorda vähendab sissetulekute taset. Korrutisefekt on sisse lülitatud. Teatav investeeringute langus kajastub sissetulekute enam kui proportsionaalses languses. Kuna sissetulekud kiiresti langevad, langetab see ka tööhõive taset.
Ülesvoolu faasi, st langust kaubandustsükli taastumiseni, võiks hästi mõista sama loogika abil, kasutades ka vastupidist rakendust. Tsükli pöörde käivitab MEC taaselustamine. Tsükli osa ülemise ja alumise pöördepunkti vahel mõjutavad kaks tegurit, nimelt;

a) Aeg, mis kulub ülemäärase kapitali täielikuks kulumiseks.

b) buumi ajast järelejäänud valmistoodangu ülejäägi absorbeerimiseks vajalik aeg.

Kahel ülaltoodud põhjusel, tuntaks kapitalikaupade vähesust. See suurendaks MEC ja eeldatavat saagikust. Kehtestatakse kõikehõlmav optimismi õhkkond, mis ärgitab ärimehi jätkama investeeringuid. Mitmekordistav efekt toimiks positiivses suunas, st kui investeeringute kasv annaks sissetuleku rohkem kui proportsionaalse kasvu. See paneb majandusmootori tõusuteele ja buum hakkab lõpuks sisse minema.

Abinõu

Keynes leiab, et kaubandustsükli langus toimub siis, kui tegelikud investeeringud jäävad alla kokkuhoiu. Erainvesteeringute kahanemise ajal peaks valitsus korrigeerima riigi ja avalik-õiguslike asutuste kapitalikulutusi vastavalt langevatele erainvesteeringutele. Nii kaoks säästu- ja investeeringute tasakaal ning majandus püsiks stabiilsena. Depressiooni ajal tuleb investeeringute puudujääk korvata riiklike ja avaliku sektori investeeringute suurendamisega ning kui taastumine edeneb ja erainvesteeringud suurenevad, peaks valitsus mõistlikult kulusid vähendama. Tulude poolel peab valitsus depressiooni ajal kärpima maksumäärasid ja makse ning sissenõudmise ajal tegema vastupidist. Teisiti öeldes peaks valitsus depressiooni ajal koostama eelarvepuudujäägi eelarve ja taastumise ajal eelarve ülejääk.

Seega võib Keynesi sõnul eelarvepoliitikat, mida nimetatakse ka riigi rahanduse antitsükliliseks juhtimiseks, rakendada nii kulu- kui ka tulumeetodil. Nende kahe hulgas on kulumeetod tõhusam, kuna tulumeetod jätab kogu pinna erainvestoritele, kes ei pruugi olla võimelised investeerima kõige soovitud kanalitesse. Parima tulemuse annaks siiski nende kahe kombinatsioon.

Hayeki teooria

Põhjused

Uue laureaadi ja KLSE liikme Friedrich A. Hayeki hinnangul on buumi põhjuseks liigsed investeeringud ja nad peavad depressiooni vajalikuks korrigeerivaks buumi tekitatud tasakaalustamatuse korral. Investeeringud buumi ajal muutuvad liigseks ja seda peegeldab kapitalikaupade kiirem laienemine võrreldes tarbimiskaupadega kaubandustsükli tõusutempo ajal. Depressiooni ajal, kui investeeringud vähenevad, kannatab kapitalikaupade tööstus rohkem kui tarbimiskaupade tööstus. Ehkki Hayek ei käsitle kaubandustsüklit pelgalt rahalise nähtusena, omistab ta kapitalikaubatööstuse ja tarbimistarbekaupade tööstuse kasvutempo erinevus pangasüsteemi elastsusele. Hayeki üleinvesteerimise rahandusteooria põhineb Wickselli suunatud vahet loomuliku intressimäära ja turuintressimäära vahel. Looduslik intressimäär on määr, mille korral mõistliku fondi nõudlus võrdub vabatahtliku säästu pakkumisega, teiselt poolt on turu intressimäär turul valitsev määr, mis on määratud raha nõudluse ja pakkumise võrdsusega. Hayek ütleb, et niikaua kui loomulik intressimäär on võrdne turuintressimääraga, püsib majandus tasakaalus. Kui turuintressimäär langeb allapoole loomulikku määra, on majanduse heaolu tunnistajaks. Investeerimisvõimaluste suurenemist soodustab madalam intressimäär ja tootjad julgustavad kasutama üha enam ümmarguseid tootmismeetodeid ning vastavalt sellele, kui täistööhõive on olemas, nihkuvad ressursid tarbimistarbekaupadelt kapitalijumalate tööstustele. sunnitud säästmise abil. Sunnitud kokkuhoid tuleneb tarbimiskaupade tarbimise vähenemisest tootmise languse ja sellest tuleneva hinnatõusu tõttu. See sunnitud kokkuhoid suunatakse kapitalikaupade tootmisele. Konkurents tootmistegurite vahel tõstab nende hinda. Seega toimub rahaline üleinvesteerimine tootmisteguritesse ja majanduses valitseb üleüldine jõukus ja buum. Kuid buumi langil pole olemas. Tegurikulude tõus vähendab kapitalikaupade tööstuse kasumit ja tootjad ei taha rohkem investeerida. Selle tulemusel langeb loomulik intressimäär ja pangad kohaldavad laenu väljamaksmisele pausi. Tootmistegurite kallinemine vähendab kasumit ja tootjate nõudlus mõistlike vahendite järele langeb ning sellest tulenevalt tõuseb ka turuintressimäär..

See seab alla tsükli languse, kus tootmine ja tööhõive nii langevad kui ka lõpuks langevad.

Abinõu

Hayek on tugev pro laissez-faire opines, mis pankade masenduse ajal lisandub masendusse, kuna kasutamata raha kuhjub pankadesse. Turuintressimäär langeb ja tootjaid julgustatakse investeerima. Majanduses taas valitseb optimismi õhkkond ja majandus hakkab taastuma ning algab tsükli tõus, mis kulmineerub buumiga.

Kokkuvõte

i) Keynes propageeris fiskaalmeetmeid äritsükli vastu võitlemiseks, Hayek aga rahalise meetme pooldamist.

ii) Kuni 1970. aastateni oli ülemaailmse majanduse vennaskonnas domineeriv Keynesi soovitus valitsuse kui majanduses osaleja positiivsest rollist, eriti majanduskriisi ajal. Alates 1970. aastatest haekeki tugevat laissez faire ideoloogiat hakati tunnustama.

(iii) Ehkki Keynes ei pooldanud aktiivselt ühegi valitsuse kavandamist, uskus ta, et valitsusel võib olla majanduse reguleerimisel positiivne roll. Hayek uskus vabaturumajandusse ja et turunõudlus ja raha pakkumise dünaamika võiksid olla äritsükli heastamiseks.